Alle rettigheter 2019 Nordreisa kirkelige fellesråd

Bismma beassášrohkos


"Go eallin lea vuoitán jápmima badjel. Illu lea vuoitán morraša badjel. Doaivva lea vuoitán balu ja heajos movtta badjel.

Oskkus russinávlejuvvon ja bajásčuožžilan Jesus Kristusii mii oažžut eallit su árpmus", cealká bisma Olav Øygard.

 

Min girkus mis leat golmmat allabasit: juovllat, beassážat ja hellodagat. Min riikkas eahpitkeahttá basuhit juovllaid eanemusat, ja hellodagat gollet namutkeahttá, ja beroštupmi beassážiidda lea dien guovtti gaskkas. Muhto lihkká: beassášsága haga ii livčče mihkke kristtalaš girkuid.

Norga lea earenoamáš riika, go ollugiin min riikkas lea masá beannot vahkku beassášluopmu. De lea nu ahte ollugat vulget juosat mátkái, ja beassážat šaddet ollugiidda buorren ja maiddái ánssášuvvon luopmun, dávjá kristtalaš báinnu haga. Mun lean okta sis geat liikojit čuoigat, ja áinnas geavahan beassážiid muhtun friddjabeaivvi čuoigamii. Seammás lea munnje dehálaš čuovvut Jesusa ja dan mii sutnje dáhpáhuvvá daid surgadis beivviid beassášbasiin, pálbmasotnabeaivvis gitta beassášbeaivái.

Dál go beassážat lahkonit, de ávžžuhan din geat lohkabehtet dán: diktet beivviid doalahit namaid biibbalhistorjjá mielde, ja gos ain leažžabehtet, diktet Jesusa ja dan mii sutnje dáhpáhuvai báidnit beivviid.

Pálbmasotnabeaivi: Jesus riide gávpogii gonagassan Su máidnot gonagassan. Son lea gonagas. Muhto ii dat gonagas maid olbmot vurdet ja doivot, go nu mo ieš cealká Pilatusii guhkesbearjadaga: mu gonagasváldi ii leat dán máilmmis. (Joh 18,36).

Skilleduorastat: Jesus doallá maŋemus mállásiid máhttájeddjiiguin. Son lea bálvaleaddjin ja bassá sin julggiid. Son ásaha eahkedismállásiid, bassi mállásiid. Jesusa rumaš ja Jesusa varra. Dáid mállásiid ain ávvudit, 2000 jagi maŋŋel, eanas kristtalaš girkuin. Skilleduorastaga čiegusvuohta lea ahte mii oažžut vuostáiváldit almmálaš skeaŋkkaid/ attáldagaid.

Guhkesbearjadat: Dát guhkes beaivi mii loahpahuvvo Jesusa russinávlemiin ja jápmimiin. Jesus dubmejuvvui jápmimii romalaš eananhearrás, Pontius Pilatusis. Guhkesbearjadat lea kristtalašvuođa surgadeamos ja váivvimus beaivi, seammás go juste dát beaivi ráhpa bestojumi skeaŋkka/ attáldagaid. Bajimušbáhpas Kaifasis lei eambbo riekta go ieš dáiddii áddet go dajai: dii ehpet jurddaš ahte didjiide lea buoret ahte okta olmmoš jápmá álbmoga ovddas, go ahte olles álbmot duššá. (Joh. 11,50) Jesusa jápmin lea midjiide eallin. Dánin mii čuovvut su dán beaivvi ráhkisvuođain ja giitevašvuođain.

1. Beassášbeaivi: girku kaleandara stuorámus illubeaivi. Oavdu lea dáhpáhuvvan: son gii lei jápmán, eallá fas. Son lea lihkkan hávddis. Jápmin lea jápmán, eallin eallá. Osku Jesusa bajásčuožžileapmái lea ieš dat eallinčuonan min kristtalaš oskkus. Jesusa bajásčuožžileapmi dahká kristtalašvuođa ilolaš oskkun, danin go dat sáhka lea njuolgut ahte eallin lea gievrrat go jápmin. Eallin eallá. Doaivva eallá. Buorre mokta vuoitá heajos movtta badjel.

Beassášmuitalus ii noga guhkesbearjadaga. Dat ii sáhte dan dahkat. Dat doalvu beassášbeaivvi illui.

Máŋggas vásihit min kristtalaččaid morašlažžan ja duođalažžan. Mu ávžžuhus dál beassášáiggis lea: vuostáiváldet beassážiid ja bajásčuožžileami ilu: min oskku lea ilolaš osku. Dat duođašta ahte Jesus dáhttu leat min mielde olles eallima čađa, vel eallima seavdnjadeamos bottuin maiddái. Su ráhkisvuohta ja beroštumi guoská sihke eallima smávva buđaldemiide ja daidda stuorra gažaldagaide ja váttisvuođaide maiguin olmmoš deaivvada. Go eallin lea vuoitán jápmima badjel. Illu lea vuoitán morraša badjel. Doaivva lea vuoitán balu ja heajos movtta badjel.

Oskkus russinávlejuvvon ja bajásčuožžilan Jesus Kristusii mii oažžut eallit su árpmus. Bures boahtin basuhit beassážiid, ja leage váimmolaččat bures boahtin oassálastit searvegotti beassášávvudeapmái!

Tilbake